Kassi- ja koeratoidus olevad kõrvalsaadused

Millised on kassi- ja koeratoidus sisalduvad kõrvalsaadused?

Mõistet „kõrvalsaadus" kasutatakse sellise koostisosa kirjeldamiseks, mida toodetakse teisega paralleelselt. Ameerika söödakontrolli ametnike assotsiatsioon (Association of American Feed Control Officials – AAFCO) määratleb kõrvalsaadused kui „esmasele saadusele lisaks toodetavad teisesed saadused“.¹ Need võivad olla nii taimsed kui ka loomsed ning ulatuda alates maisijahust ja peedimassist kuni elundite, kalaõlide ja linnulihavalkudeni.

Loomseid kõrvalsaadusi nimetatakse EL-i õigusaktides koostisosadeks, mis pole ette nähtud inimestele tarbimiseks. Seega määratleb need nende ettenähtud kasutus; näiteks neeru peetakse loomseks kõrvalsaaduseks, kui see lisatakse lemmikloomatoidu sisse, aga lihatooteks, kui seda tarbivad inimesed.

See ei tähenda, et kõrvalsaadused oleksid tarbimiseks ohtlikud, ega seda, et neil puuduks toiteväärtus, nagu mõned võivad arvata. Pigem ei olnud need osa esmasest saadusest, mis töötati välja inimestele tarbimiseks.

Milline on kõrvalsaaduste toiteväärtus?

Paljud arvavad, et koerad või kassid naudivad kanarinda või lihapraadi samamoodi nagu meie, kuid koostisosad, mis inimestele kõige rohkem meeldivad, ei ole alati lemmikloomade jaoks kõige toitainerikkamad.

Kõrvalsaadused võivad pakkuda paljusid kvaliteetsed toitained, mis on hädavajalikud kasside ja koerte tervise hoidmiseks. Näiteks ainuüksi maks võib anda rauda, B-vitamiine (eriti B12) ja A-vitamiini. Need toitained toetavad närvisüsteemi, nahka, kasvu, punaste vereliblede moodustumist ja nägemist. Vetikad on aga suurepärane glükoosamiini allikas, mis on võtmetähtsusega kasside ja koerte liikuvuse ja liigeste heaolu toetamisel.

Kuid need pole ainsad kõrvalsaadustest omandatavad toitained, sest paljud neist võivad pakkuda selliseid üliolulisi toitaineid nagu valk, rasv, mineraalid ja vitamiinid, mis täidavad elutähtsat rolli elundite ja lihaskoe pidevas arengus, toetades immuunsüsteemi ja andes energiat.

Kassid ja koerad vajavad toitainete täpset tasakaalu, mis põhineb muu hulgas valkude, vitamiinide, mineraalide ja rasvade kindlatel kogustel. Selleks et kasside ja koerte dieet oleks terviklik ja vastaks nende vajadustele, on ülioluline, et me ei keskenduks mitte koostisosadele, vaid sellele, milliseid konkreetseid toitaineid iga tooraine suudab pakkuda.

Kas kõrvalsaadused on jätkusuutlikumad?

Kui läheneme lemmikloomatoidule toitainepõhiselt, saame kasutada igat tüüpi koostisosi ja valida need, mis avaldavad kõige väiksemat keskkonna- ja sotsiaalset mõju, ilma et see vähendaks toitude toiteväärtust või seeditavust.

Võrreldes teiste lemmikloomatoidus tavaliselt kasutatavate koostisosadega ei ole kõrvalsaadused mitte ainult erakordselt toitvad, vaid ka jätkusuutlikumad, kuna need ei konkureeri inimtoidu tootmisega. Kõrvalsaaduste kasutamine lemmikloomatoidus on seega lemmikloomatoidu tööstuse jätkusuutlikkuse seisukohast hädavajalik. Lisaks jäätmete vähendamisele aitab see vältida ka suuremat survet loomakasvatusele - see aga avaldab mõju keskkonnale ja võimaldab meil vältida konkureerimist inimeste toiduahelaga.

Selleks et loomaarstid saaksid aidata koeri, kellel on tõsine toidutalumatus (Adverse Food Reaction - AFR), lõi Royal Canin näiteks uudse toitumislahenduse, kus kasutatakse valguallikana sulgi. See areng aitab vältida valgu saamiseks inimeste toiduallikatega konkureerimist, mis tähendab, et prügilatesse satub palju vähem jäätmeid ja me aitame kaasa ülemaailmsele toiduvarude jätkusuutlikkusele.

Keskkonnateadliku ettevõttena soovime ka edaspidi teha investeeringuid sellisesse uurimistöösse ja tootearendusse. Selline töö võimaldab meil ära kasutada kõrvalsaaduste toiteväärtuslikkust.

Meie fookus on alati olnud lemmikloomadele parimate toitumislahenduste pakkumisel. Meie teaduspõhine lähenemine toitainepõhiste toitude kujundamisele aitab seda teha ning samuti aitab see vältida vastuolusid inimeste ja lemmikloomade toidusüsteemide vahel.

Lemmikloomatoidu etikettidel esitatud kõrvalsaaduste mõistmine

Kõrvalsaadused läbivad küpsetamise, jahvatamise, eraldamise ja kuivatamise protsessi. Niiskuse sel viisil eemaldamine võimaldab meil luua palju kontsentreerituma ja paremini seeditava valguallika.

Värske liha sisaldab keskmiselt umbes 75% vett ja ainult 10-30% valku, nii et 1 kilogramm värsket linnuliha annab umbes 250 grammi toitaineid. Seevastu 1 kilogramm dehüdreeritud linnulihavalku, mille veesisaldus on palju väiksem, annab erakordselt suure koguse toitaineid - 940 grammi.