Pomeranianide lühiülevaade
Nad põlvnesid algselt kelgukoertest – ehkki on tänapäeval palju väiksemad – pomeranianid on targad, mänguhimulised ja täis energiat. Tuntud oma rebase ilmega nägude, „naeratavate” näojoonte ja rikkalikku karvastiku poolest, rääkimata sellest omapärasest lakamoodi „kraest”, nende kohev saba on kui kirss tordil. Nad on alati teadlikud lähenevatest võõrastest inimestest ning on ka suurepärased valvekoerad. Tõesti, see on otsekui suure koera käitumine väikese koera kehas.
Ametlik nimi: Pomeranian
Muud nimed: Kääbusspits, mänguspits, Pom
Päritolu: Saksamaa
Süljevool
1 out of 5Karvastiku hooldusvajadused
4 out of 5Karvaajamise intensiivsus
4 out of 5Haukumine
5 out of 5Energiatase*
1 out of 5Kokkusobivus teiste lemmikloomadega
2 out of 5Soe ilm?
2 out of 5Külm ilm?
3 out of 5Sobib korteris elamiseks
4 out of 5Kas võib üksinda jääda?*
2 out of 5Kas peresõbralik lemmikloom?*
3 out of 5
| Isane | Emane |
|---|---|
| Kõrgus | Kõrgus |
| 18 - 30.5 cm | 18 - 30.5 cm |
| Kaal | Kaal |
| 0 - 3.5 kg | 0 - 3.5 kg |
| Täiskasvanuiga | |
|---|---|
| 10 kuud kuni 8 aastat | |
| Küps iga | Seeniori iga |
| 8–12 aastat | 12–22 aastat |
| Beebiiga | |
| Sünnijärgsed 2 kuud | |
Süljevool
1 out of 5Karvastiku hooldusvajadused
4 out of 5Karvaajamise intensiivsus
4 out of 5Haukumine
5 out of 5Energiatase*
1 out of 5Kokkusobivus teiste lemmikloomadega
2 out of 5Soe ilm?
2 out of 5Külm ilm?
3 out of 5Sobib korteris elamiseks
4 out of 5Kas võib üksinda jääda?*
2 out of 5Kas peresõbralik lemmikloom?*
3 out of 5
| Isane | Emane |
|---|---|
| Kõrgus | Kõrgus |
| 18 - 30.5 cm | 18 - 30.5 cm |
| Kaal | Kaal |
| 0 - 3.5 kg | 0 - 3.5 kg |
| Täiskasvanuiga | |
|---|---|
| 10 kuud kuni 8 aastat | |
| Küps iga | Seeniori iga |
| 8–12 aastat | 12–22 aastat |
| Beebiiga | |
| Sünnijärgsed 2 kuud | |
Spetsiaalselt pomeraniani jaoks mõeldud toitumine
Pomeranianide tutvustus
Kõik, mida tuleb tõu kohta teada
Pomeranianidel on palju rohkem jõudu, kui nende suuruse põhjal võiks arvata. Nad võivad olla palju väiksemad kui nende kelke vedanud esivanemad, kuid nad säilitavad siiski sama mentaliteedi. Julged, ninakad ja kartmatud – neil on ka täitmatu uudishimu kõige ümbritseva vastu. Seepärast on nad suurepärased valvekoerad.
Seevastu võivad pomeranianid olla natuke haukuv tõug. Seega, kui teile meeldib rahu ja vaikus või kui teil on tundlikud naabrid, ei pruugi nad olla teie jaoks õiged.
Peale selle on pomeraniani iseloomus nii palju, mida armastada. Nad on intelligentsed ja tähelepanelikud, alati valmis oma omanikega suhtlema, nii et nendega koos on lõbus. Lisaks on ta maksimaalselt kõigest 30 cm kõrge, seepärast ei vaja pomeranian palju treeningut ja kohandub hästi enamike majapidamistega.
Pomeranian (mõnes riigis tuntud kui mänguspits) on Saksa spitside koerte perekonna väikseim liige. Sinna kuuluvad veel Samojeedi koer, Alaska malamuut ja hall Norra põdrakoer. Tänapäeval tuntud tõug töötati välja Saksamaal, tõenäoliselt 1700. aastatel, kuid aretati järk-järgult väiksemaks.
Peagi muutus pomeranian paljude väärikate fännide seas väga nõutuks. Võib-olla kõige tähelepanuväärsem on see, et kuninganna Victoria oli tõule tohutult pühendunud ja aitas tugevdada nende populaarsust (vt lähemalt selle kohta Tõu jaotisest Pomeraniani lugu meie ajaloos).
Pomeranianil on lõbus sarm ja armas temperament ning neid on tõeline rõõm lemmikloomana pidada. Lisaks, kui soovite teada, kui kaua pomeranianid elavad, siis neil on ebatavaliselt pikk eluiga, mis ulatub sageli üle 13 aasta.
Pole siis ime, et pomeranian on ülemaailmselt üks populaarsemaid sülekoera tõuge. Samuti on nad tavapärane osa maailma 20 lemmikkoera nimekirjadest.
Paar fakti pomeranianide kohta
1. Kiviaja päritolu
Pomeranianid põlvnevad Saksa spitsist ja nende esivanemad elasid juba kiviajal. Põhja-Saksamaa väljakaevamistel leiti hästi säilinud isendeid, kes arvatakse olevat tõu kõige iidsemad esivanemad.
2. Tagasi Titanicu juurde
1912. aastal oli kaks pomeraniani vaid kolme koera hulgas, kes Titanicu uppumise üle elasid. Kaks õnnelikku looma koos omanikega olid nende ellujäänute hulgas, kes sattusid päästepaati. Samanimelises filmis on Rose'il filmi lõpus käes pomeranian.
Tõu ajalugu
Pöördudes tagasi nende päritolu juurde, olid pomeraniani põhjamaised esivanemad Arktikas kelgukoerad. Need vastupidavad loomad olid tuntud kui huntspitsid või spitsid ja pomeranian pärineb Saksa spitsist.
Nad said oma nime ajaloolise Pommeri piirkonna järgi (Põhja-Poolas ja Saksamaal), kust nad pärit on. Pomeraniani tõug, mida me tänapäeval teame, aretati välja 1700. aastatel. Algselt oli koer palju suurem, suurust vähendati selektiivse aretuse abil ja kasutusele võeti ka palju erinevaid karvkatte värve.
Lühikese aja jooksul hakkasid pomeranianid populaarsust koguma – ja peagi olid nad nõutud isegi kuninglike perekondade seas. Esimene kuningliku perekonna liige, kellel teadaolevalt oli pomeranian, oli kuninganna Charlotte – Suurbritannia kuninga George III abikaasa. Tema kahte pomeraniani on kujutatud Sir Thomas Gainsborough maalidel.
Hiljem sai ka kuninganna Victoriast pomeranianide suur fänn, ta asutas lausa isegi oma aretuskasvanduse. Tema mõju tähendas, et neil oli mõne aasta jooksul ka kõige rohkem võistlejaid Ühendkuningriigi Cruftsi koertenäitusel.
Esimene tõuklubi asutati 1891. aastal – esimesel Cruftsi üritusel – ja varsti pärast seda koostati tõustandard. 1898. aastaks oli tõug registreeritud USA-s Ameerika Kennelklubis ja ametlikult tunnustati teda seal 1900. aastal. Ütlematagi selge, et pomeranian on olnud sellest ajast saati populaarne tõug koertenäitustel ja kaasaegsetes kodudes.
Peast sabani
Pomeranianide füüsilised omadused
1.Nägu
2.Keha
3.Saba
4.Karvastik
5.Karv
Asjad, millele tähelepanu pöörata
Siin on mõned huvitavad faktid pomeraniani kohta alates tõu eriomastest tunnustest kuni üldise terviseülevaateni
Rihma asemel eelistage rakmeid.
Nagu teisedki väikest tõugu koerad, võivad pomeranianid olla vastuvõtlikud progresseeruvale seisundile, mida nimetatakse hingetoru takistuseks, mis ühendab hingetoru kõhre degeneratsiooni hingetoru membraani nõrgenemisega ja võib põhjustada hingamisteede ahenemist. Kuigi seisund on pärilik, võivad kaelarihm ja jalutusrihm seda süvendada, eriti kui teie pomeranian sööstab ettepoole või omanik tõmbab teda liiga kõvasti tagasi. Sümptomiteks võivad olla kõõksumine, köha, vilistav hingamine või hingamisraskused ning tõsistel juhtudel võivad nad ka minestada. Sel põhjusel on alati parem valida rakmete stiilis rihm. Kui seisund on tõsine, võib valik olla operatsioon.
Samuti on oluline nende väikeste jalgade eest hoolitsemine.
Teine pomeraniani tõu levinud probleem on miski, mida nimetatakse põlvekedra nihestuseks. See seisund on inimeste puhul tuntud kui põlvenihestus, tagajäseme põlvekeder läheb paigast. Kuigi see läheb tavaliselt ise tagasi, kahjustab see iga kord, kui see juhtub, liigese limaskesta. See põhjustab põletikku ja võib olla üsna valulik koos selliste sümptomitega nagu lonkamine või kummaline keksiv kõndimine. Asjade kontrolli all hoidmiseks soovitatakse ortopeedilisi läbivaatusi kaks korda aastas, eriti kuna seisund võib hilisemas elus põhjustada artriiti. Hea ennetusmeede on oma pomeraniani ideaalkaalu säilitamine. Tõsisematel juhtudel võib vajadusel välja kirjutada valuvaigisteid või teha operatsioon.
Omanikud peavad jälgima ka silmade tervist.
Veel üks omadus, mida pomeranianide puhul meeles pidada, on see, et neil võivad olla ka mõned silmaprobleemid. Nende hulka võivad muuhulgas kuuluda katarakt, kuiv silm ja pisarakanaliprobleemid. Kuna need kaebused võivad ravimata jätmisel mõjutada nende nägemist, on oluline pöörduda spetsialisti poole. Seega, kui märkate sümptomeid, nagu punetus, armid või liigne pisaravool, või kui teie koer hakkab silmi hõõruma, võtke kohe ühendust oma loomaarstiga. Nii saab õigeaegselt astuda asjakohaseid samme. Samuti on väga soovitatav regulaarselt kontrollida silmi.
Tervislik toit, tervem koer
Pomeraniani toidu valimisel tuleb arvestada paljude teguritega: koera vanus, elustiil, aktiivsustase, füsioloogiline seisund ja tervis, sealhulgas võimalikud haigused või tundlikkused. Toit annab koera elutähtsate funktsioonide tarbeks energiat ja terviklik toidusedel peaks sisaldama tasakaalustatud toitaineid, et vältida koera toidus puudujääke või ülemäärast hulka, mis mõlemad võivad avaldada koerale kahjulikku mõju. Järgmised soovitused on mõeldud tervetele loomadele. Kui koeral on terviseprobleeme, pidage nõu loomaarstiga, kes määrab spetsiaalse veterinaarse dieedi. Hea korrapärase urineerimise toetamiseks peab alati olema kättesaadav puhas ja värske joogivesi. Kuuma ilmaga ja eriti õues liikudes võtke koera sagedaste joogipauside jaoks vett kaasa.
Pomeraniani kutsika energia-, valgu-, mineraalainete ja vitamiinivajadus on palju suurem kui täiskasvanud koeral. Ta vajab energiat ja toitaineid oma keha töös hoidmiseks, aga ka selle kasvatamiseks ja tugevdamiseks. Kuni 8-kuuseks saamiseni areneb pomeraniani kutsika immuunsüsteem järk-järgult. Antioksüdantide kompleks, sealhulgas E-vitamiin, võib aidata toetada tema loomulikku kaitsevõimet sel suurte muutuste, avastuste ja uute kokkupuudete ajal. Ka tema seedefunktsioonid erinevad täiskasvanud pomeraniani omadest: tema seedesüsteem ei ole veel küps, seega on oluline pakkuda hästi seeditavaid valke, mida saab tõhusalt omandada. Kiudainete (nt psülliumi) tasakaalustatud tarbimine võib hõlbustada toidumassi liikumist ja parandada väljaheite kvaliteeti.
Samamoodi on kutsika hambad – alustades piimahammastest ehk esimestest hammastest ja jätkates jäävhammastega – oluline tegur, mida tuleb krõbina suuruse, kuju ja kõvaduse valimisel arvestada. See kasvufaas tähendab ka suurt energiavajadust, seega peab toit olema kõrge energiasisaldusega (väljendatuna Kcal/100g toidu kohta), ning ka kõigi teiste toitainete kontsentratsioonid peaksid olema spetsiaalses kasvutoidusedelis tavapärasest kõrgemad. Soovitatav on jagada päevane toidukogus kolme toidukorra peale kuni kutsika kuuekuus vanuseks saamiseni ja seejärel minna üle kahele toidukorrale päevas.
Täiskasvanud pomeraniani peamised toitumiseesmärgid on järgmised.
Ideaalse kehakaalu ja lihasmassi hoidmine hästiseeditavate koostisosade ja mõistlikul tasemel rasvasisaldusega
Hea tervise ja ilusa naha ja karvkatte säilitamine asendamatute rasvhapetega (eriti EPA-DHA), asendamatute aminohapete ja B-vitamiinidega rikastatud lisanditega.
Täiskasvanuna väga väikesed koerad, nagu Pomeranianid, võivad olla vastuvõtlikud kõhukinnisusele, nii et leidke dieet, mis sisaldab tasakaalustatud kiudaineid, sealhulgas psülliumi, mis hõlbustab soolestiku tööd, ja mis sisaldab hästi seeditavaid valke, mis aitavad kaasa kvaliteetsele väljaheitele.
Krõbin peaks olema väga väike ja kohandatud pomeraniani miniatuursele lõualuule, et vältida probleeme toidu ülesvõtmisega. See võib stimuleerida ka nende valivat söögiisu. Väga väikest tõugu koertel võivad tekkida põiekivid, mille vältimiseks soovitatakse toitu, mis toetab tervislikku kuseteede süsteemi.
Pomeraniani puhul on oluline vältida inimtoidu või rasvaste suupistete andmist. Premeerige neid pigem igapäevasest toidukogusest võetud krõbinatega, et vältida liigset kaalukasvu. Samuti on oluline järgida rangelt pakendil toodud toitmisjuhiseid ja seda teha ka steriliseeritud pomeranianide puhul, kuna kastreerimine mõjutab koerte ülekaalulisust.
Pärast 8. eluaastat hakkavad pomeranianidel ilmnema esimesed vananemise tundemärgid. Antioksüdantidega rikastatud dieet aitab säilitada elujõudu ja põhitoitained, nagu tauriin, aitavad toetada head südametegevust. Vananemisega kaasneb ka seedevõime langus ja erilised toitumisvajadused, seega peaks vananevate koerte toit olema järgmine:
Suurem C- ja E-vitamiini sisaldus. Neil toitainetel on antioksüdantsed omadused, mis aitavad kaitsta keharakke vananemisega seotud oksüdatiivse stressi kahjulike mõjude eest.
Kõrgkvaliteetne valk. Vastupidiselt laialt levinud väärarusaamale on toidu valgusisalduse vähendamisest neerupuudulikkuse piiramisel vähe kasu. Lisaks on vanemad koerad toiduvalgu kasutamisel noortest koertest vähem efektiivsed. Fosforisisalduse vähendamine on hea moodus neerufunktsiooni järkjärgulise halvenemise pidurdamiseks.
Suurem mikroelementide (raud, tsink ja mangaan) osakaal, et aidata hoida naha ja karvkatte head seisundit.
Suurem polüküllastumata rasvhapete hulk, et aidata säilitada karvkatte kvaliteeti. Koerad võivad tavaliselt neid rasvhappeid ise toota, kuid vananemine võib mõjutada seda füsioloogilist protsessi.
Vananedes kannatavad koerad üha enam hambaprobleemide all. Selleks, et nad sööksid jätkuvalt piisavas koguses, peab krõbinate suurus, kuju ja kõvadus vastama nende lõualuule.
Pomeraniani eest hoolitsemine
Karvastiku hoolduse, treenimise ja liikumise nipid
Kuna pomeranianid on väikesed, on neil keskmisest väiksem liikumisvajadus. Siiski vajavad nad igapäevast jalutuskäiku, ideaaljuhul kaht, võimalusega oma väikseid jalgu sirutada ja õues ringi nuuskida. Pomeraniani väikese suuruse tõttu on parem vältida koraeparke, kuna suuremad tõud võivad nad kogemata ümber lükata, samuti esitavad nad teinekord väljakutseid suurematele loomadele. Kodus aias või tagaaias viibides on oluline neid tähelepanelikult jälgida, sest need miniatuursed Houdinid on tuntud ka oma põgenemisoskuse poolest, isegi läbi väikeste vahede. Pomeranianidel on kalduvus haigustele keskeas, nii et hoidke neid aktiivsena, kuigi neile ei meeldi midagi paremini, kui sülle pugeda.
See hiilgav rebaselaadne karvkate on üks pomeranianide iseloomulikest omadustest, kuid peate sellele regulaarselt tähelepanu pöörama, et see püsiks heal tasemel. Igapäevane kerge harjamine aitab eemaldada surnud karvad ja hoiab karvastiku läikivana. Ja kuna pomeranianidel on kahekordne karvkate, pehme, paks, tiheda karvaga aluskarv ja pikem pealiskarv, tuleb neile kasuks põhjalikum harjamine kord nädalas. Iga nelja kuni kuue nädala järel on soovitatav teha pomeranianile täielik professionaalne karvastiku hooldus, sealhulgas vannitamine. Kuna pomeranianid võivad ajada palju karva, võib see regulaarne hooldamine aidata liigseid karvu vaibast eemal hoida. Küüned tuleb hoida lühikesed, hambaid harjata vähemalt kord nädalas (ideaalselt iga päev) ja kõrvu regulaarselt kontrollida.
Pomeranian on väga nutikas tõug, kellele sobib kohandatud treenimisprogramm, mis pakub nii vaimset kui ka füüsilist stimulatsiooni. Nad naudivad teiega ühist mängimist kodus. Kui nad näitavad üles võimekust edasi areneda, saavad nad hästi hakkama ka valdkondades, nagu väledus, kuulekus ja võistlemine, samuti on nad ka head teraapiakoerad. Mõnda asja peaks silmas pidama… Pomeranianid võivad olla veidi jutukad, eriti kuna nad on võõraste suhtes üsna kahtlustavad. Varajane sotsialiseerimine võib selles osas aidata. Neil võib ka hädade tegemise treenimisel minna keskmisest veidi kauem aega, seega on lahkus, järjekindlus ja igakülgne üldine kannatlikkus võtmetähtsusega.
Kuna pomeranianid on väikesed, on neil keskmisest väiksem liikumisvajadus. Siiski vajavad nad igapäevast jalutuskäiku, ideaaljuhul kaht, võimalusega oma väikseid jalgu sirutada ja õues ringi nuuskida. Pomeraniani väikese suuruse tõttu on parem vältida koraeparke, kuna suuremad tõud võivad nad kogemata ümber lükata, samuti esitavad nad teinekord väljakutseid suurematele loomadele. Kodus aias või tagaaias viibides on oluline neid tähelepanelikult jälgida, sest need miniatuursed Houdinid on tuntud ka oma põgenemisoskuse poolest, isegi läbi väikeste vahede. Pomeranianidel on kalduvus haigustele keskeas, nii et hoidke neid aktiivsena, kuigi neile ei meeldi midagi paremini, kui sülle pugeda.
See hiilgav rebaselaadne karvkate on üks pomeranianide iseloomulikest omadustest, kuid peate sellele regulaarselt tähelepanu pöörama, et see püsiks heal tasemel. Igapäevane kerge harjamine aitab eemaldada surnud karvad ja hoiab karvastiku läikivana. Ja kuna pomeranianidel on kahekordne karvkate, pehme, paks, tiheda karvaga aluskarv ja pikem pealiskarv, tuleb neile kasuks põhjalikum harjamine kord nädalas. Iga nelja kuni kuue nädala järel on soovitatav teha pomeranianile täielik professionaalne karvastiku hooldus, sealhulgas vannitamine. Kuna pomeranianid võivad ajada palju karva, võib see regulaarne hooldamine aidata liigseid karvu vaibast eemal hoida. Küüned tuleb hoida lühikesed, hambaid harjata vähemalt kord nädalas (ideaalselt iga päev) ja kõrvu regulaarselt kontrollida.
Pomeranian on väga nutikas tõug, kellele sobib kohandatud treenimisprogramm, mis pakub nii vaimset kui ka füüsilist stimulatsiooni. Nad naudivad teiega ühist mängimist kodus. Kui nad näitavad üles võimekust edasi areneda, saavad nad hästi hakkama ka valdkondades, nagu väledus, kuulekus ja võistlemine, samuti on nad ka head teraapiakoerad. Mõnda asja peaks silmas pidama… Pomeranianid võivad olla veidi jutukad, eriti kuna nad on võõraste suhtes üsna kahtlustavad. Varajane sotsialiseerimine võib selles osas aidata. Neil võib ka hädade tegemise treenimisel minna keskmisest veidi kauem aega, seega on lahkus, järjekindlus ja igakülgne üldine kannatlikkus võtmetähtsusega.
7/7
Kõik pomeranianide kohta
Ei, pomeraniani esivanemad on Saksa spitsid ja kuigi neil on palju sarnaseid omadusi, on need kaks erinevat tõugu. Peamine erinevus on suurus. Võrdlusena on pomeranian tavaliselt umbes poole väiksem kui Saksa spits.
Alati väga valvel olevad pomeranianid on väga tundlikud enda ümber toimuva suhtes ja neile meeldib sellest ka kõigile teistele teada anda. Nad kipuvad olema ka võõraste suhtes pisut kahtlustavad ja võivad ka selle suhtes üsna jutukad olla. Varajase sotsialiseerimise, kutsika treenimise ja positiivse kinnistamise abil käskluse peale vaikima õpetamisest võib olla abi.
Lisateave tõugude kohta
Allikad
- Veterinary Centers of America https://vcahospitals.com/
- Royal Canini koerteentsüklopeedia. Väljaanne 2010 ja 2020
- Banfield Pet Hospital https://www.banfield.com/
- Royal Canini BHN-i tooteraamat
- Ameerika Kennel Club https://www.akc.org/
Märkige see leht meeldivaks ja jagage seda