Räägime Norra metskassidest
Ametlik nimi: Norra metskass
Muud nimed: Norse skogkatt, skogkatt, wegie
Päritolu: Norra
Karvapikkus
4 out of 5Karvaajamise intensiivsus
4 out of 5Karvastiku hooldusvajadused
4 out of 5Energiatase*
3 out of 5Jutukuse kalduvused
1 out of 5Kas peresõbralik lemmikloom?*
4 out of 5Kokkusobivus teiste lemmikloomadega
4 out of 5Kas võib üksinda jääda?*
2 out of 5Keskkond (toas/õues)
3 out of 5
| Isane | Emane |
|---|---|
| Kõrgus | Kõrgus |
| 23 - 30.5 cm | 23 - 30.5 cm |
| Kaal | Kaal |
| 4 - 9 kg | 3 - 7 kg |
| Kasvav kassipoeg | Täiskasvanud |
|---|---|
| 4–12-kuuselt | 1–7 aastat |
| Eluküps | Seenior |
| 7–12 aastat | 12+ |
Karvapikkus
4 out of 5Karvaajamise intensiivsus
4 out of 5Karvastiku hooldusvajadused
4 out of 5Energiatase*
3 out of 5Jutukuse kalduvused
1 out of 5Kas peresõbralik lemmikloom?*
4 out of 5Kokkusobivus teiste lemmikloomadega
4 out of 5Kas võib üksinda jääda?*
2 out of 5Keskkond (toas/õues)
3 out of 5
| Isane | Emane |
|---|---|
| Kõrgus | Kõrgus |
| 23 - 30.5 cm | 23 - 30.5 cm |
| Kaal | Kaal |
| 4 - 9 kg | 3 - 7 kg |
| Kasvav kassipoeg | Täiskasvanud |
|---|---|
| 4–12-kuuselt | 1–7 aastat |
| Eluküps | Seenior |
| 7–12 aastat | 12+ |
Tutvugem Norra metskassiga
Kõik, mida tuleb tõu kohta teada
Norra metskassi tõunimi on pärit otsekui muinasjutust ja vastab täielikult ootustele. Tuntud oma mandlikujuliste silmade, muljetavaldava suuruse ja läikiva karvkatte poolest, võiksid nad tõepoolest olla juturaamatu tegelased ja meenutavad pigem metslooma kui pere lemmiklooma.
Kuigi on tõsi, et nad on pärit Norra metsadest, mille järgi nad on oma nime saanud, võib Norra metskass kummalisel kombel algselt põlvneda hoopis kodukassidest. Tõtt-öelda arvatakse laialdaselt, et nende eelkäijad olid Norra viikingite koduloomad. Hiljem kinnistus tõug Põhjamaade metsikutes metsades, muutus järk-järgult metsikumaks ja kasvatas pikema ning paksema karva, et tulla toime karmi Skandinaavia kliimaga.
Kuigi tänapäeval on nad endiselt vastupidavad, jõulised ja enesekindlad loomad, on Norra metskassil ka armas seltskondlik iseloom, mis räägib vastu nende taustale. Sellepärast saavad nad hästi läbi laste ja teiste lemmikloomadega – ja mõnikord isegi koertega.
Tegu on ühe suurima kodukassi tõuga: täiskasvanud Norra metskassi kaal võib olla maksimaalselt umbes 9 kg (20 naela). Tugevad, võimsad ja väledad loomad on erinevalt Meini kassidest oma lihaselise keha ja tugevate küüniste tõttu erakordselt head ronimises. Norra metskassid on ka üks ainsatest tõugudest, kellele tänu oma vetthülgavatele karvadele meeldib vesi, nii et olge ettevaatlik, kui teil on kalatiik. Nad võivad isegi proovida teie vanni hüpata!
Kuigi on tõsi, et nad sobivad kõige paremini välise elustiiliga, suudavad nad siseruumides eluga hästi kohaneda, kui neil on olemas palju mänguasju ja tegevusi, millega end tegevuses hoida. Norra metskass on väga intelligentne mänguhimulise iseloomuga tõug, nad on väga suhtlevad loomad, kes naudivad ka mänge oma omanikega. Samuti on Norra metskassil kõrge eluiga, nad võivad keskmiselt elada 14–16 aastat.
Aastate jooksul muutusid nad üha populaarsemaks ning 1950. aastatel määrati nad Norra ametlikuks kassiks. Tänapäeval kuuluvad Norra metskassid maailma 20 populaarseima kassitõu hulka.
Kaks fakti Norra metskassi kohta
1. Suur ronija
Norra folkloori järgi oli skogkatt (Norra metskassi emakeelne nimi) „mägedes elav haldjakass”. Legend räägib, et neil oli võime ronida mööda järske kaljuseinu, mida teised tõud ei suutnud kunagi teha.
2. Ainulaadne värv
Norra metskassi karvkattel on potentsiaalselt palju värve – šokolaadi- ja sooblivärvist ja lavendlini. Kuid kas teadsite, et tõul on tuvastatud ainulaadne värv? DNA-testiga on tõestatud, et seda merevaigukollast saab olla kahes erinevas toonis.
Tõu ajalugu
Kuigi Norra metskassi täpne päritolu pole teada, arvatakse, et viikingid tõid nende esivanemad Norrasse umbes 1000 aastat pKr. Kuigi paljud usuvad, et tänapäevane tõug pärineb Suurbritannias asuvast lühikarvalisest sordist, võivad nende juured pärineda ka Venemaalt ja Türgist pärit Siberi kassist ja Türgi angoorast, kahest pikakarvalisemast kassist.
Igal juhul tekkisid aastate jooksul Norra metsadesse kolooniad, mis lõpuks kohanesid sealse külma ja karmi kliimaga. Hiljem kasutasid nende jahipidamisoskuseid ära kohalikud põllumehed, et hoida kohalikke hiirtehulki kontrolli all, kuid koduloomadeks kujunesid nad alles suhteliselt hiljuti.
Tegelikult suri Norra metskass Teise maailmasõja ajal peaaegu lausa välja. Ainult tänu 1938. aastal asutatud Norra metskassi klubile pidas tõug pärast ametliku aretusprogrammi loomist vastu.
Norra metskass registreeriti lõpuks Euroopas tõuna 1970. aastatel. Ent Ühendkuningriigis võeti nad tõuna vastu alles 1989. aastal. Nüüd on nad lemmikloomadena ülipopulaarne tõug kogu Euroopas ja mujal – eriti nende kodumaal Norras ja Prantsusmaal.
Peast sabani
Norra metskassi füüsilised omadused
1.Pea
2.Silmad
3.Keha
4.Saba
5.Karvkate
Asjad, millele tähelepanu pöörata
Siin on mõned huvitavad faktid Norra metskassi kohta alates tõu eriomastest tunnustest kuni üldise tervise ülevaateni
Oluline on valida mainekas aretaja.
Nii vähendate oluliselt mis tahes pärilike haiguste riski. Kuigi seda juhtub harva, on Norra metskassil näiteks geneetiline eelsoodumus neuroloogilise häire tekkeks, mida nimetatakse „glükogeeni säilitamise haiguseks IV” (või „Anderseni tõveks”). See võib ilmneda sündides, kui mõned kassipojad sünnivad surnult, või ilmneda ka viie kuni seitsme kuu vanuselt progresseeruva langusega. Õnneks saab teha DNA-testi, et teha kindlaks, kas kass on puhas, nii et head kasvatajad uurivad riski vähendamiseks vanemate seisundit. Kui ostate Norra metskassi kassipoja, küsige selle kohta kindlasti oma aretajalt.
Nende hambad vajavad ka hoolikat tähelepanu.
Nagu teistelgi tõugudel, võib Norra metskassil olla soodumus igeme- ja hambaprobleemidele. See võib tekkida siis, kui hammastele koguneb katt, mis mineraliseerub ja mille tulemuseks on nn hambakivi. See omakorda võib põhjustada igemepõletikku ja periodontiiti (igemehaigust, mis mõjutab hammast ümbritsevat struktuuri). Selle tulemusena peaks Norra metskassil hambaid pesema nii tihti kui võimalik. Soovitatav on ka regulaarsed hammaste kontrollid ja õiget tüüpi dieet võib samuti aidata. Näiteks kuivtoit aitab eemaldada hambakattu ja kaltsiumi kelaatorid võivad ennetada hambakivi kogunemist (lisateavet selle kohta leiate meie toitumise jaotisest parim dieet teie Norra metskassi jaoks).
Kontrollige nende silmi regulaarselt millegi ebatavalise suhtes.
Veel üks asi, mida peaksite teadma, on see, et Norra metskass võib olla vastuvõtlik silmakaebustele. Näiteks võivad tekkida sellised haigused nagu konjunktiviit, glaukoom ja võrkkesta düsplaasia – viimane neist võib tekkida siis, kui kassipoeg on alles emakas või äsja sündinud. Oluline on regulaarselt kontrollida nende silmi ebamugavustunde või ärrituse nähtude suhtes ja kui miski ei tundu õige, vestelge oma loomaarstiga, kes saab nõu anda parima ravikuuri kohta. Samuti saavad nad teha regulaarseid tervisekontrolle Norra metskassi muude terviseprobleemide lahendamiseks.
Tervislik dieet, tervem kass
Kohandatud tervislikul toidul on Norra metskassi tervise ja ilu säilitamisel oluline roll. Toit annab Norra metskassile elutähtsate funktsioonide tarbeks energiat ja terviklik toidusedel peaks sisaldama tasakaalustatud toitaineid. Sel viisil toitmine pakub dieeti, mis ei ole puudulik ega liigne, mis mõlemad võivad teie kassi tervisele negatiivselt mõjuda. Hea, korrapärase urineerimise toetamiseks peab alati olema kättesaadav puhas ja värske joogivesi. Kassid on ka loomulikult kohanenud sööma väikseid portsjoneid – 7–10 korda päevas. Kui annate Norra metskassile soovitatava päevaratsiooni krõbinaid üks kord päevas, saab ta ise tarbimist reguleerida. Järgmised soovitused on mõeldud tervetele loomadele. Kui kassil on terviseprobleeme, pidage nõu loomaarstiga, kes määrab spetsiaalse veterinaardieedi.
Kasvamine on kassipoja elu oluline etapp. See on suurte muutuste, avastuste ja uute kokkupuudete aeg. Norra metskassi poja energia-, valgu-, mineraali- ja vitamiinivajadus palju suurem kui täiskasvanud kassil. Ta vajab energiat ja toitaineid oma keha töös hoidmiseks, aga ka selle kasvatamiseks ja tugevdamiseks. Kassipoja kasvamine toimub kahes faasis:
Kehaehitus
Sünnijärgsed 4 kuud
Võõrutamine on kassipoja üleminek vedelalt toidult või emapiimast tahkele toidule. See periood vastab piimahammaste lõikumise ajale, 3–6 nädala vanuselt. Selles etapis ei suuda kassipojad veel krõbistada, seega aitab pehme eine (leotatud krõbinad või kohandatud konservtoit) hõlbustada üleminekut vedelalt toidult tahkele toidule.
4–12 nädalat pärast sündi
Loomulik immuunsus, mille kassipoeg saab ema ternespiimast ehk esimesest piimast, väheneb, samal ajal kui kassipoja immuunsüsteem areneb järk-järgult. See kriitiline aeg, mida nimetatakse lüngaks immuunsuses, nõuab antioksüdantide kompleksi, sealhulgas E-vitamiini, et toetada nende loomulikku kaitsevõimet. Kassipojad läbivad intensiivse ja eriti õrna kasvuperioodi, mille jooksul nad on vastuvõtlikumad seedehäiretele. Kassipoja dieet peab olema energiarikas, et toetada kasvamiseks suuremaid vajadusi. Lisaks peab dieet olema rikastatud hästiseeditavate valkudega, et toetada kassipoja alles arenevat seedesüsteemi. Prebiootikumid, nagu frukto-oligosahhariidid, aitavad samuti hoida nende seedesüsteemi tervist, aidates toetada soolestiku mikrofloorat. Tulemus? Pidevalt kvaliteetse koostisega tervislikud väljaheited. Kassipoja toit peaks sisaldama oomega-3 rasvhappeid (EPA-DHA), mis aitavad toetada korraliku neuro-aju arengut.
Konsolideerimine ja ühtlustamine: 4 kuud kuni 12 kuud
Alates neljandast kuust aeglustub kassipoja kasv, seega on soovitatav kasutada väherasvast toitu. See on eriti oluline pärast seda, kui kass on steriliseeritud. 4–7 kuu vanuselt kukuvad kassipoja piimahambad välja ja asenduvad püsivatega. Kui täiskasvanud hambad on välja kasvanud, peab kassipoeg sööma krõbinaid, mis on piisavalt suured teda krõbistama julgustama. Kuni 12-kuu vanuseks saamiseni areneb Norra metskassi kassipoeg ikka veel järk-järgult. Antioksüdantide kompleks, sealhulgas E-vitamiin, võib aidata toetada tema loomulikku kaitsevõimet sel suurte muutuste, avastuste ja uute kokkupuudete ajal. Seedesüsteem areneb järk-järgult ja seedimisvõimed saavutavad täieliku küpsuse kaheteistkümne kuu vanuselt. Siis saab kass hakata täiskasvanute toitu sööma.
Lisaks tervisliku kuseteede funktsiooni säilitamisele, nagu kõigi kasside puhul, on täiskasvanud Norra metskasside peamised toitumiseesmärgid järgmised.
Stimuleerib hoolitsemise ajal allaneelatud karvade eemaldamist tänu valitud kiududele, et aidata vähendada karvapalle
Naha ja karvkatte tervise ja ilu säilitamine on tagatud, kui pakkuda kassile rikkalikult vajaminevaid toitaineid, nagu asendamatud rasvhapped (EPA-DHA), asendamatud aminohapped ja B-vitamiinid
Aitab säilitada selle suure, tugeva kehaehitusega ja võimsa kassi ideaalse kehakaalu kohandatud kalorisisaldusega, et toetada terveid luid ja liigeseid.
Hea suuhügieeni tagab krõbina kuju, mis on kohandatud nende tugevale lõualuule ja mille tekstuur julgustab kassi närima.
Üle 12-aastasel vanemas eas kassil võib mõnikord olla raskusi toitainete imendumisega. Vananeva kassi kaalu säilitamiseks ja kehva toitumise ohu vähendamiseks tuleks neile anda olulisi toitaineid sisaldavat väga kergesti seeditavat toitu.
Vanemaks saades kannatavad kassid üha enam hambaprobleemide all ning mõnel vanemal kassil võib ka maitse- ja lõhnataju halveneda, mis võib viia vähenenud toidutarbimiseni. Tagamaks, et nad sööksid piisavalt, peab krõbinate kuju, suurus ja kõvadus (see tähendab tekstuur) vastama nende nüüd juba hapramale lõualuule.
Võtke arvesse, et iga kassi parim energiatase oleneb endiselt nende elustiilist, seda ka vananevate kasside puhul. Vananev kass, kes jätkab regulaarselt väljas käimist, saab kasu veidi suurema rasvasisaldusega toidust. Teisest küljest ei vähenda vananemine toakassi rasvumisohtu. Kalorite tarbimist tuleks ikkagi hoolikalt jälgida. Mõõduka rasvasisaldusega toit võib siis olla optimaalne.
Norra metskassi eest hoolitsemine
Karvastiku hoolduse, treenimise ja liikumise nipid
Norra metskass on kaslaste maailmas hämmastav tõug, kuid nende paks ja veekindel kahekordne karvastik vajab palju hooldamist. Neid tuleb harjata vähemalt kaks korda nädalas ja karvaajamisperioodil igapäevaselt, sest siis ajavad nad tavalisest rohkem karvu. Lisaks karvkatte korras hoidmisele ja pusade vältimisele ennetab see mis tahes võõrkehade (näiteks rohuseemnete) karva sisse kinni jäämist ja mädanike tekkimist. Norra metskassi silmanurki peab igapäevaselt puhastama, kasutades mõlema silma jaoks eraldi lappi, samuti peab vastavalt vajadusele nende küüsi lõikama. Hambaid peab pesema võimalikult tihti, samuti tuleks käia regulaarselt hambaid kontrollimas.
Väga intelligentse tõuna on Norra metskassid kiired õppijad. Seetõttu saab neid väga lihtsalt kodus koolitada. Siiski on tegemist tõuga, kellel kulub täiskasvanuks saamiseks palju aega, nii et arvestage kassipoegade veiderdamisega küllaltki pikal ajaperioodil. Isegi täiskasvanuna on nad küllaltki mängulised. Seetõttu tulevad kasuks kodused mängud ja tegevused, samuti rohke suhtlemine omanikega. Kuigi nad naudivad perekonnaliikmete seltskonda ja saavad tavaliselt hästi läbi ka teiste lemmikloomadega, võib Norra metskass olla võõraste inimestega veidi häbelik. Siinkohal võib kasuks tulla kassipoja valimine aretaja juurest, kes tegeleb juba varakult kasside õpetamise ja sotsialiseerumisega.
Kaalu ülempiir on umbes 20 naela (9 kg), mistõttu vajab täismõõdus Norra metskass vormi säilitamiseks küllaltki palju füüsilist koormust. Kuna kõnealune tõug on aretatud kunagistest metsikutest kassidest, tuleb neile kasuks õues viibimine. Kui see pole aga võimalik (näiteks tiheda liiklusega elukoha tõttu), võib lahenduseks olla aias asuv suletud ala, kus kassil on võimalik turvaliselt õuemõnusid nautida. Igakülgselt tuleb kasuks võimalikult paljude tegevuste väljamõtlemine, mida kassid saavad kodus nautida. Norra metskass on vilunud ronija – talle meeldib üles ja alla ronida, nii et kõrgete platvormidega kvaliteetne kassipuu kulub siinkohal ära.
Norra metskass on kaslaste maailmas hämmastav tõug, kuid nende paks ja veekindel kahekordne karvastik vajab palju hooldamist. Neid tuleb harjata vähemalt kaks korda nädalas ja karvaajamisperioodil igapäevaselt, sest siis ajavad nad tavalisest rohkem karvu. Lisaks karvkatte korras hoidmisele ja pusade vältimisele ennetab see mis tahes võõrkehade (näiteks rohuseemnete) karva sisse kinni jäämist ja mädanike tekkimist. Norra metskassi silmanurki peab igapäevaselt puhastama, kasutades mõlema silma jaoks eraldi lappi, samuti peab vastavalt vajadusele nende küüsi lõikama. Hambaid peab pesema võimalikult tihti, samuti tuleks käia regulaarselt hambaid kontrollimas.
Väga intelligentse tõuna on Norra metskassid kiired õppijad. Seetõttu saab neid väga lihtsalt kodus koolitada. Siiski on tegemist tõuga, kellel kulub täiskasvanuks saamiseks palju aega, nii et arvestage kassipoegade veiderdamisega küllaltki pikal ajaperioodil. Isegi täiskasvanuna on nad küllaltki mängulised. Seetõttu tulevad kasuks kodused mängud ja tegevused, samuti rohke suhtlemine omanikega. Kuigi nad naudivad perekonnaliikmete seltskonda ja saavad tavaliselt hästi läbi ka teiste lemmikloomadega, võib Norra metskass olla võõraste inimestega veidi häbelik. Siinkohal võib kasuks tulla kassipoja valimine aretaja juurest, kes tegeleb juba varakult kasside õpetamise ja sotsialiseerumisega.
Kaalu ülempiir on umbes 20 naela (9 kg), mistõttu vajab täismõõdus Norra metskass vormi säilitamiseks küllaltki palju füüsilist koormust. Kuna kõnealune tõug on aretatud kunagistest metsikutest kassidest, tuleb neile kasuks õues viibimine. Kui see pole aga võimalik (näiteks tiheda liiklusega elukoha tõttu), võib lahenduseks olla aias asuv suletud ala, kus kassil on võimalik turvaliselt õuemõnusid nautida. Igakülgselt tuleb kasuks võimalikult paljude tegevuste väljamõtlemine, mida kassid saavad kodus nautida. Norra metskass on vilunud ronija – talle meeldib üles ja alla ronida, nii et kõrgete platvormidega kvaliteetne kassipuu kulub siinkohal ära.
7/7
Kogu teave Norra metskassi kohta
Tegelikult pole olemas „hüpoallergeenilist” kassi. Allergeen, mis põhjustab inimestel reaktsiooni, kannab nime „Fel d1” ja seda toodetakse näärmetes. Eriti palju leidub seda kasside süljes, nii et kui kassid ennast pesevad, levitavad nad allergeeni üle oma keha. Ent see pole seotud karvkatte tüübiga (näiteks pika karvkatte või karvkatte puudumisega).
Norra metskassi temperament on täiuslik kombinatsioon kiindumusest ja iseseisvusest. Lühidalt – nad ei ole klammerduvad, kuid ootavad oma perekonnalt tähelepanu. Tänu elavale iseloomule naudib Norra metskass mänge ja suhtlust.
Lugege sel teemal lähemalt
Allikad
- Veterinary Centers of America https://vcahospitals.com/
- Royal Canini kasside entsüklopeedia. Väljaanne 2010 ja 2020
- Banfield Pet Hospital https://www.banfield.com/
- Royal Canini BHN-i tooteraamat
Märkige see leht meeldivaks ja jagage seda